2. peatükk

Teeba kuningliku palee vastuvõtusaal mille lagi, põrand ja seinad olid kaetud kahhelplaatidega. Seintele oli kujutatud jahti pidavat vaaraod, seismas täies pikkuses väiksemas kaarikus, mida vedasid kaks isast hobust. Vaarao vinna tõmmatud vibu sihtis gaselle, kitsi ning haigureid. Teisel seinal oli kujutatud sinises krooni kandvat vaaraod, ning Isise krooni kandvat suursugust kuningannat, ohverdamas hardunult jumalale Amonile ande. Kolmandal seinal oli meisterlikult maalitud lihtrahva ta talupoegade igapäevast elu. Vastu lage targalt planeeritud aknad soodustasid pidevat õhuringlust mis hoidis saali tervistavalt jahedalt. Iga seina nurgas seisid püramiidi kujutist järgivat kullatud puust neljal pikal jalal seisvat sõepanni, mis eristas sümmeetrilist valgust.
Saali põhjapoolse seina ääres oli nelja astme kõrgune lava, milles seisid kolm trooni.
Saali lage hoidvate nelja samba vahelised kohad olid täis riiklikutes asutustes töötavaid ülikuid. Kuningriigi viljaladude ülemvaatajaid, kuninglike kirjutajaid, töökodade ülemvaatajaid, sõjapaealike, ülempreestreid, ülem preestrinnasid, nomoste ja provitside asekuningaid ning välisriikide saadikuid. See oli õhtune aeg mil kuninglik kolmik istusid aujärgedel, mille esinduslikum kuulus Thutmosisele ning kuninglikule abikaasale Satiahile, kes istusid kõrvuti kullatud puust troonidel, nad hoidsid üksteiselt kätest kinni, kujutades armastavat kuninglikku paar. Nende jumalatest määratud ühendus oli pühim kui vaarao kultus. Kuninglik paar, kujutas armastusega kujutatud ühendatud riiki. Nende armastus pidi olema viljakas, pakkuma jumalatele rõõmu, rahvale jõukust ning heaolu. See aga häiris Hatšepsuti kes ihkas ise troonile pääseda, haarata võimu kasvõi vägivalla abil. Iganenud kombed ning mitmik jumalate kultused tekitasid talle vastumeelsust. Mis moel haarata võimu millele tal õigust polnudki? Kuulutada kogu rahvale, et ta kadunud abikaasa eksis rängalt kui ta troonile poja Thutmosise määras, kui tulevasse türanni, kes riigi kaosesse tõukab. Oma poolehoidjatest, Amoni preesterkonnast ja mõnest sõjalisest kildkonnast ta ei kahelnud. Võimu haaramine võis alata, oma peenete teid käies ning kududa intriige lapsvaarao kukutamiseks, küll rahvas teda tänab.
Vastuvõtusaal täitus õnnesoovidest, truuduse vandeid ning pugemisi, et oma tulusaid väikest rikkust sissetoovaid ameteid säilitada. Välissaadikud käisid ükshaaval kolmel aujärjel istuvate kolmikvalitsejate ees, kummardasid sügavasti, mil nad põlvili laupadega siledaid värvikirevaid kahhelliviplaate puudutasid. Sellele järgnes pikk ūlistuskõne ning saadikute teenrid kandsid Thutmosise jalge ette rikkalike kingitusi, alabaster vaase, pärleid, teemandeid, magusaid veinikanne ning kullapuru. Thutmosis heitis nende rikkustele vaid põgusa pilgu, noogutas tänu avaldades pead ning varaaitade juhataja andis korralduse rikkalikud kingitused aitadesse kanda.
Thutmosis kandis punast ja valget krooni. Ta lõuga ehtis nuiakujuline valehabet.
Ta vaatas kuidas välisriikide saadikute delektsiooni juht, seitsmekümne aastane Mitanni valitseja peamine nõuandija, ta poole astus, põlvedele langes, otsmikuga põrandat puudutades kummardas. Seejärel ta tõusis püsti, võttis põuest nahkkotikese, sõlmis paela lahti, võttis peaopessa punase kalliskiviga kuldse sõrmuse, tõstis käe vaarao poole ning lausus.

,, Võta vastu Mitanni kuningriigi sõpruse avaldus. Olgu sa käsi ja tahe tugev. Ma tunnustan sind egiptuse valitsejana ja Mitanni kuningriigi sõbrana."
Thutmosis vaatas sõrmust ainiti. Milline iludus mis paistis talle sobivat. Hatšepsut tõstis käe ja lausus.

,, Egiptus võtab teie sõpruse avalduse vastu. Olgu see meie riikide vahelise koostöö alguseks."

Thutmosis sirutas käe kingituse järele. Kui ta sõrmed sõrmust puudutasie, tundis ta jumaliku kohalolu ning äratuntavat maagilist soojust oma ihurakkudes. Ta torkas sõrmuse parema käe põidlast neljandasse sõrme. Sellega kinnitas vaarao kahe kuningriigi sõprust.
Seejärel koguneti palee avarasse söögisaali, mil oli üleni valget värvi. Kolm pikka lauda oli kaetud pronks lauanõudega ja erinevate kaunistustega. Iga laua peatsis oli kullatud tagasihoidlik troon, kolmikvalitsejale. Söögisaali lõunapoolses osas oli kaheastmeline lava palee naismuusikutele, kes püüdsid külastajate häälekast kõnesuminast üle mängida, võludes kolmest harfist, kahest lautost ja neljast ploklflöödist kõrvu paitavaid sulneid võluvaid helisid. Kui uhked pülooni väravaid jäljendavad uksed avanesid, katkes otsemaid nii muusika kui ka kõnesumin. Esimestena astusid käsikäes valitseja paar ning seejärel Hatšepsut, kes oli rikkaliku riietuse, ehetega ja meigiga kuninganna üle trumbanud, sellal, kui Satiah tagasihoidliku jalgu katvat maani ulatuvat linasest kleiti kandis, kaelas rindasi katvat seitsmerealist keed, jalad kängitsetud kuldtikanditega valget värvi nahast sandaale. Thutmosis kandis valget kuldtikanditega niudevööd seljas lühikest iganenud moega tuunikat. Kui kolmik valitsejad oma kohtadele istusid, kandsid viiskümmend palee teenrid selle eest hoolt , et laud oleks kaetud rikkalikult kaetud praetud härjaribidega, sulnilt vürtritatud vutipraadidega, praetud soolapekk ubadega ning et peekrites kanget külma õlut ning Magusat punast veini Thutmosise I esimesest valitsemise ajast.
Enne kui pidusöök alata võis, tõusis Thutmosis püsti, võttis leiva, murdis selle pooleks ning lausus.

,, Teine pool meie nauditavast pidusöögist läheb mu isa Amoni auks ja pühitsetuna rahvale laiali jagamiseks, et isegi vaesed saaksid kõhu täis."

Seejärel asusid ülikud ja välisriikide saadikud sööma. Sulnid võluvad muusika helid jätkusid. Ida poolsest saali ustest astusid saali kümme noort naist, Faiumi haaremist. Nad alustasid aeglast stripptantsu. Nad hööritasid paljaid ülakehasid ringe tehes. Nende ainsateks riideeseks olid vaid väikesed niudevööd mis ei katnud nende häbemekingusid. Iga akropaatiline trikk kutsus esili kõrgete külaliste vaimustus hüüdeid ja juubeldusi. Selline tants oli pühendatud ka egiptuse jumaluste lõbustamiseks.

Hilisõhtul kui pidusöök haripunkti jõudma hakkas, tõusis Thutmosis lauatagand püsti ning väljust süda muret täis.Jumaliku maagia abil, mida puhas armastus vaid tugevndas mõistis Satiah oma abikaasa salajaist ängistust. Ta tõusis omakorda püsti, siis kui peauksed sulgusid. Ta kiirendas sammu, peljates abikaasat silmist kaotada. Jättes valvel seisvad odadega relvastatud vahimehed küsivatel ilmetel järgi vaatama. Ta astus Ilmutus Rõdule, märkas ta Thutmosist, kes toetus käsipidi rõdureelingutele. Ta võttis seljataha jõudes armsalt ümbert kinni ning küsis.

,, Sinu südand pitsitab meelehärm."

,, Ma kahtlen kas ma olen oma isa pärandatud aujärje vääriline. Ma tahaks jätta valitsemise kohuse võõrasemale, kes seda kohta rohkem ihaldab."

,, Amoni otsuse vastu ei saa võidelda. Meie elud ei kuulu enam meile. Vaid Mõlemale Maale. Meie südame asi on armastada Maati, tagaga egiptuse hiilgus, pärime terve elu jumaluste maagilist armastust. Sa oled tugev, sest sinus elab sinu isa Thutmosise hing ning sinu kätt juhib Amon. Ma aitan sind. Pühendame oma hinge ja arastuse Maati Seaduse tagamisele ja teenimisele." lausus Satiah sulnil häälel ning silitas aeglaselt armastatu puusi.

Thutmosis pööras end ümber, vaatas heldinult Satiahile otsa. Seejärel tõstis käe Satiahile vasakule põsele. Sulnis ja meelitav aroom kõitis lapsvaarao meeli. See justkui tõstis ta Ka jumalusteni, kallates üle jumaliku energiaga. Satiah võttis kahe käega abikaasalt ümber kinni, suudles teda maialt huultele. See suudlus oli lühike kui õnnistav. Kuninganna naeratas meelitavalt ning lausus nentivalt.

,, Sa oled ehk midagi unustanud!"

Thutmosis astus sammu tagasi, rebides niivisi end armastatu kätevahelt lahti ning lausus mõtisklevalt.

,, Minu elupuu on Karnaki läänetiiba istutatud. Hauakambri kava alles valmimas. Valitsusametisse jätan samad inimesed. Nemad mind ei reeda kui tahavad oma eesõigusi salvestada. Ei. Ma ei ole midagi unustanud."

,, Oled kindel?" küsis Satiah sulnilt naeratades.

,, Mu lapsepõlve sõber Thanuny astus sõjakooli, et õppida väejuhatajaks. Temal puudub see isekalik auahnus mis mind häirib vaid tahab oma elu egiptusele pühendada."

,, Valitseja peab kogu elu jooksul kindlustama piisavalt järeltulijaid kelle vahel troonipärija valida."

,, Aga ma olen veel alles noor. Kas me ei peaks natuke ootama sellega?"

,, Sinu sõna ja soovid on minule seaduseks. Ma jään sinu otsust ootama."

,, Mine pidusöögile. Ole seal kaunis ja kuula muresid, mis sinule kaevatakse. Aga pea meeles ainult sinul on õigus otsuseid langetada, aga tee seda targalt."

Satiah silmitses viivu enese ees seisvat jumalikku olendit. Ta oli küll füüsiliselt poisike, kuid vaim oli terav ning silm nägemiseks lahti. Thutmosis polnud enam see sama poisike, kellega ta tutvus. Jõukatsumused hiiglasliku sõnni ja sõjajumal Sethiga oli muutnud ta täiskasvanlilumaks.Kui Satiah minekule pöördus, silmitses Thutmosis oma abikaasat viivu. Satiah on kaunis noor naine. Kastan pruuni värvi juuksed sulandusid ta kerge pronksi tooni nahaga. Ta sale graatsiline keha eemaldus mõõdetud sammul, kuni nurga taha kadus.

Kuninganna on pärit keskpärasest perekonnast Memphise linnast. Thutmosisele meenus päev, mil ta temaga kohtus. Huya, Thutmosis I naine otsis teeba templisse templilaulikut ning lauto mängiat. Satiah oli oma andekusega temale silma jäänud, enese kulul Faiumi haaremisse õppima pannud. Kohtumine toimus siis kui prints Thutmosis isa saatel Thoti templis jumalateenistusel käis, mil satiah templimuusiku eksami sooritas. Olles edukast eksamisooritamisest õnnelik, et unustas hetkeks naiseliku väärikuse, et talle kaela vajus ning lühikese suudluse kinkis. Thutmosis toetus küünarnukkidega Ilmutus Rõdu reelingutele. Oli südaöine hetk, ent rahvas pidutses. Tuhanded tuled linnas oli kui tähtede parv, mis justkui segunes taevaga. Lapsed ujusid Niiluses ning ta kõrvu kostis alamrahva rõõm ja naer.
Hirm ja mure kurnasid ta südand mõistes, et valitseja koorem oli ta õlgade jaoks liiga raske. Kui lihtne kõik näis isa kõrval olles ja kuulates ta õpetussõnu. Ent nüüd kus isa jumalate ja esivanemate kõrval viibis, oli tulevik talle kohutav. Kui väga ihkas ta kuningavõimust loobuda, põgeneda Satiahiga kaugele maa nurka ning veeta oma päevi kalurina. Ent tal polnud õigust oma isa reeta.
Taevas tiirutas pistrik Niiluse kohal ning lasi kuuldavale laulvat hüüdu. Thutmosis heitis pilgu taeva laotusesse ning jälgis pistriku võimsat lendu. Pistrik oli jumal Thoti võrdkuju oma majesteetlikus olekus. Thutmosis kandis ta nime, mis tähendas Thot On Sündinud. Thutmosis uskus nägevat imet. Pistrik laskus graatsiliselt tiibu laiali laotades. Pistrik maandus lapsvaarao paremale õlale, surus oma teravad küüned nahka nii, et kümme peenikest vereniret õlalt alla voolas. Hääl mis kostus ta teadvuses oli oma pühaduses lummav. See oli Thoti hääl mis lausus.

,, Ära vannu alla. Ma toetan ja kaitsen sind!"
Thutmosis naases paleesse sel hetkel, kui pidustus oli lõpule jõudmas. Tegemata välja ülikute küsivatest pilkudest, kes ta verist õlga nägid. Thutmosis astus tagasihoidlikusse, jahedasse ja hästi õhutatud magamiskambrisse ning jälgis tõsisel ilmel Satiahi ja nelja ümmardajat, kes kuninganna õhtuse meigiga tegeles. Üks sättis kuninganna pikki juukseid, teine hõõrus ta keha vanamemisvastase ja raviva toimega mis jättis maheda magusa aroomi. Kolmas masseeris kuninganna väsinud jalgu ning neljas seisis oma emanda seljataga käes õhuke ja kerge läbipaistev lühike kleit. Kui kolm eelmist emanda eest hoolitsemise lõpetanud, tõusis kuninganna püsti, lasi enesele öösärgi selga ajada. Kui üks ümmardajatest vaaraod nägi, kes seisis täies pikkuses, käed rinnal vaheliti. Teistelegi märku andnud, sügavalt kummardunud ning vaikselt magamiskambrist väljunud.

,, Ah, sina!" lausus Satiah püsti tõustes. Ta lähenes kuid peatus poolelt sammult ning jätkas äreval; ,, mis sinuga juhtus, et sa verine oled?"
Thutmosis ei vastanud. Ta polnud juhtunust õiget tähendust saanud, kuid adus, et midagi polnud endine. Ta laskis käed lõdvaks, mis aeglaselt külgedele laskusid. Seejärel vaadanud, kuidas ta uksele astus, teenjanna kutsus.

,, Nüüd räägid, mis sinuga juhtus."

,, Jumal Thot andis endast märku. Ta rääkis minuga."

,, See oli vastus sinu küsimusele." nentis Satiah.

,, Ta ütles mulle, et ma ei tohi alla anda ja, et ta kaitseb mind!"

,, Sa oled täislasvanlikuks muutunud. Aga sa ei kuulu enam endale vaid Mõlemale Maale. Sinu süda on egiptuse ja jumalate omand, mida ei tohi keegi purustada."

Ei möödunud kaua aega, kui teenjanna suure sügava alabastris kausiga. Ta ootas, kuni kuningas vooderdatud pika leeniga toolile istus, põlvitas ta Thutmosise ette ning hakkas pühendunult verist õlga pesema. Kui verejooks peatus ja puhtaks sai, keeras ta topsilt kaane pealt, võidis õlga võidma. Oma töö lõpetanud, võttis ümmardaja kausi kätte ning lahkus. Kui Satiah kallima ette ilmus ning käed ümber ta puusade sõlmis, oli Thutmosise pilk selginenu ning pehmemaks muutunud. Ta tõstis käe, mis lükkas vasaku käega kleidi õlapaelad õlgadelt maha, mis pehmelt alla vajus! Ta suudles kuninganna huuli, kaela õlgu. See oli väike armumäng mis hellitas Satiahi meeli, millele ta avali hingega vastu võttis ning tundis kuidas jumalik valgus ta keharakkudesse voolas. See oli täielik õndsus mida võisid kogeda üksnes siiralt armastavad paarid. Heldinult vaatasid nad üksteisele otsa.
Satiah oli täies alastuses hurmav. Ta rinnad olid kui magusad viljad, mis olid proportsioonis liivakellakujulise kehaga. Ta käed olid olid küll lühikesed, mil sõrmed häbemekinguni ulatusid. Satiah nööris mehel niudevöö lahti, naaldus tihedalt ta vastu ning lausus, silmis kirglik armastus.

,, Nüüd on aeg sinu esimene kohus täita!"

Thutmosis tõukas Satiahi mängleva jõhkrusega voodile, laskus õrnalt ta kohale, mil Satiah jalad ümber kallima istmiku sättisid, andusid täie armastava maagilise jõuga, mida Isis neile lahke küllusega jagas. Nende ühendatud jumalik ühendus viis nad järgmisele pühalikule tasandile, mida ei saanud mitte keegi peale jumala. See oli jumalik õndsus, mis kuulus ainult neile, oli saanud ideaalse kuju ja olemuse, mis seksuaalsuse rituaali näol luuks ja lihaks saanud.

Kui Satiah oma silmad avas, oli kuldsed päikesekiired läbi kambri õhutusavade tungisid ning ennast voodil üksi. Õnnistatud naeratus huulil jäi ta pärast kellukest helistamist teenjanna ilmumist ootama.
Thutmosis oli lõpetamas iidset hümni jumal Amonile, Tundmatule Isandale, keda ei tohtinud keegi peale Sekose valdjatari, Amoni ülempreestri ja vaarao, näha. Seejärel riietas vaarao püha kuju lahti, pesi kuivatas kareda riidega, et jumal igavesti karastunud jõuga elaks, riietanud uute linasest riietasid, korrastanud mugavasse asendisse ning toitsid Amoni kuju ohverdustena pühitsetud puhast toitu, et jumalal oleks elamiseks piisavalt Ka'd. Kui vaarao Jumalust riidepalakatega uuesti üle kattis, sisenesid kaksteist templimuusikut ja tantsjatari, kes jumalat lõbustades musitseerima ja erinevaid tantse tantsima hakkasid.
Ankhetsut, kaheksateist kümne aastane üliklinna oli oma ilu tipul. Kulmud peenikeste triipudena tõi esile ta merekarva silmad, kitsad huuled ja väike peenike nina joonistus ideaalselt välja koos näo kuju ja kitseneva lõuaga. Ta oli oma poolvenna Thutmosisega ühepikkune, kuid pärisõest kämbla jagu pikem. Ta sale vooljas keha oli kui jumaluse kujul, mille templiskultor pühendumusega ja meisterlikult välja raiunud. Ta veetlev olemus andis teatud mõju võimule, mida ta koos oma ema Hatšepsutiga täiustas. Ta olim nagu emagi, võimule ihaleja, vastu poolvenna trooni õigusele. Temagi meelest oli isa, Thutmosis II teinud vea. Aga pole viga, kül ta koos emaga poolvenna jalgealuse öönestustööga vea ära parandab.

Ankhetsut möödus koridorist mis viis vastuvõtusaali, kuninga tööruumi, teenijate tiiba, Kuningliku Erasekretäri ja Kuningliku sandaalide hoidja Hanuy kontorisse. Koridori seina ääres seisid kolm paleevalvurit, kelle ülesanded oli turvamine ja heakorra hoidmine.

Ankhetsut lükkas oma erapaleetiiva ukse lahti. Ta surus kõrva vastu ust, kuulatas senikaua kui veendus, et keegi tema järgi ei luura, siirdus ta karderoobi, lükkas seinas salaluugi lahti ning võttis välja riidesse mähitud paki. Ta tõmbas kaane pealt ning võttis sealt välja väikese riidesse mässitud papüüruse. Ta istus kaunilt treitud seedripuust laua taha, arutas riide ümbert, keeras helerohelise papüüruse lahti.
Väike õhuke savitahvlil oli musta tindiga kirjutatud Indo-Iraani kirjamärgid. Savitahvli alumises osas paremas nurgas oli kuninga Shattiwaza enda pitsat, mida kandis koguaeg võimu tähisena sõrmusel. Teadaanne oli koostatud kokkuleppeliselt, millest kõrvaldased inimesed millestkist aru ei võinud saada.


Kallis õde Neferure!
Pöördun sinu poole kuuldusega, et sa oled sobilik inimene meie luurevõrgu peanaiseks hakkama. Tasu on helde, sinu väikeste teenete eest. Jätka Thutmosis III nda jalgealuse öönestamisega. Ma hoian sõjaväe valvel, et teile äärmisel vajadusel abi pakkuda.


Mittanni meelne rühmitus Egiptuses. See oli asi mis Neferuret mõtliskema pani. Järsk koputus pani printsessi südamest kohmetuma. Kiiresti mässis savitahvli linasest riidesse ning peitis salaluuki. Astunud ukse taha, manas rahuliku ilme ning avas seedripuust ukse. Uksetaga seisis noor ümmardaja. Ta ujedus ei sobinud tüdrukule, kes oma tööga hästi toime tuli, mis oli käskjalg, et toimetada teateid teenjaskonnale ning juhatama külalisi õigetesse ruumidesse.

,, Mis vaja?" küsis Neferure pahaselt.

,, Teie ema Hatšepsut palus mind sind kutsuda."

Printsess astus palee eratiivast välja, lükkas ümmardaja eest ning astus mõõdetud sammul väikesesse vastuvõtusaali.
Saali kõikidele neljale valgeks krohvitud seintele oli joonistatud ülikute lõbustus tseene. Hatšepsut istus polstertatud vitstsest punutud madala seljatoega toolil. Ta lõpetas Kuningliku Kanalite Järelvaataja iga kuist aruannet. Ta kõrval istus nahast matil noor kirjutaja, jalge eest liist kahe värviga, musta ja pruuniga, topsis kolm erineva karva tihedusega pintsliga, põlvedel puust alus, kus sai papüürust hoida. Ta pööras küsiva pilgu regendi poole, olles valmis vastust ülesmärkima.

,, Mine ära." käsutas Hatšepsut kirjutajat ilma, et oleks ta poole vaadanud.

Kirjutaja korjas kirjutusvahendid kokku, tõusis püsti, tegi regendi ees sügava kummarduse ning lahkus vaikselt saalist.
Seejärel tõmbas samasuguse tooli millel ta ise istus, enesele lähedal, andis käega istumiseks märku, mida Neferure ka tegi.

,, On sul Mittannist teateid?" küsis Hatšepsut häält tasandades.

,, Jah. Shattiwaza valis minu Mittanni meelse spioonivõrgu peanaiseks. Ta käsud olid teada, sind toetada, et üheskoos mu poolvend ja tema naine troonilt tõugata. Vajadusel saadab ta sõjaväe teele."

,, Pole hullu." vastas regent ühemõtteliselt naeratades.

,, Kui saaks, et vere valamist ei toimuks."

,, Väikesed ohverused trooni hõivamiseks pole liiast. Pealegi Amoni preesterkond toetavad meid alati, kuid Ptahi preestrid ja teised toetavad seaduslike valitsejapaari."

,, Aga on Amoni preestritel on piisavalt jõudu?" kahtles Neferure.

,, Amoni preesterkondadel on laialdasi maaavaldusi, määratud rikkused ning mitu sada tuhat värvatavat inimjõudu. Jah neil on piisavalt jõudu."

,, Aga mida seni tegema pean?"

,, Seni pea spioonivõrguga kontakte. Vahepeal juhtub Huyaga õnnetus. See jumala märk minule. Kui Thutmosis ema kaotab, pole tal enam peamist liitlast."
Hanuy oli ametis suure hulga toimikutega, milleta Thutmosisel valitsemine võimatu oli. Lisaks ametnike vastuvõtte, et kuulata ära nende ettepanekuid, kaebusi, toetuste taotlusi ning lahendada tülisid. Ent oma ega nõuannetega leidis ta igale tülile lahendusi.
Uksehoidja teatas kuningliku arhitekti vastuvõtu taotlus. Loa saanud, sisenes viiekümnele eluaastane lähenev mees. Ta kandis halli värvi niudevööd, seljas eest lahtist õhukesest riidest kitlit ning ainsad ehted olid pronksist võrud käsivartel. Ta hoidis käes vutlarit. Kui ta vaarao ette jõudis, tegi sügava kummarduse ning lausus.

,, Mul sai sinu Igavese Kodu hauakamberi projekt valmis."

,, Näita mulle."

Palee teener tõi valitseja ette madala lõvikäppadekujuliste jalgadega laua. Ahmeni avas vutlari, võttis välja hinnalise papüüruse, rullis laual lahti ning taganes sammu. Thutmosis kummardus papüüruse kohale ning uuris joonistatud hauakambri projekti.

Hauakamber pidi asuma lääne Surnute Orus, mille algus punkt olema keset küngast, kuhu viis kolme meetri laiune ja kahekümne astmeline trepp. Trepi jalamil pidi seisma kahe meetri kõrgune vaasao kuju. Hauakamber pidi asuma viis korrust alla poole maapinda, kogu sügavus sada meetrit ning kogu pikkus 980 meetrit. Esimesse korrusesse viigu alabaster trepp, laiusega kolm meetrit et kaksteist preestrit mahuks kirstuga liikuma. Seejärel viis kahemeetri laiune koridor, kahe uksega, millest üks viis valgustamata tupikusse. Teine trepp viis teisele korruse kambrisse mille seintele oli maalitud töötavaid talupoegi, kes kündsid karuākkega Niiluse rikkalikult väestatud mulda, teised külvasid nisu, kaera ja rukki teri ning kolmandad ajasid põllul lambaid kes vajutasid seemned sügavamale.
Kolmas trepp viis suurde kambrisse, kus puhkasid kuningale kuulunud eksootilisi loomade ja lindude t6piseid. See saal oli toestatud kahe jämega sambaga. Sealsetel seintel oli joonistatud edukalt vaenlasi põrmustavat vaaraod. Seal ol ka stseen edukast Megitto lahingust.

Viimane ja neljas trepp viis kakskümmend astet alla poole, köige rikkamasse kambrisre, kus pidi puhkama vaarao muumia ning kandma nime Kuldne koda. Lääne ja ida seina pidi tulema neli väiksemat kambrit kus pidid puhkama vbrao erateenrid, et nad saaks pärast surma, kui vaarao ka jumalate ja eelkaijate vaaraode sekka siirdus, edasi teenia. Kuldse koja lage toestasid kaks sammast.
,, Pintslit ja punast värvi!" pöördus Thutmosis erasekretäri poole, kes kuningale värvilistu ja pinstli ulatas.

Kastnud pintsli punasesse värvi, kummarus hauakambri kava kohale. Ta tõmbas Kuldse Koja lõppu punaseid jooni ning lausus.

,, Kuldse Koja põhjapoolset osa tuleb pikendada nelja meetri võrra. Neli kambrit aga seitsmemeetri võrra."
Oli see nüüd pillamine kui vaarao kavatses muuta Kuldset Koda rikkamaiks? Või oli see suurest armastusest Osirisi ja teiste jumaluste vastu, et ta rikkusi nendele ohverdas? Jah nii võiski see olla. Hauakambri ehitus oli suure mõõtmeline, mille pikkus võis kujuneda pikemaks kui kümneks aastaks, seda adusid kõik. Ehitustöölisi iisraellaste seas oli küllaga, kümneid tuhandeid, keda palgaliselt ja teatud arvu puhkusega tööle rakendada. Tuli vaid käsk anda, ehitus ja tööliste vahetused organiseerida ning ehitustööd võisid alata. Selleks palus ta Hanuyl kirja panna järgmine määrus, mis oli seaduseks ja täitmiseks kõigile. Hanuy heitis küsiva pilgu vaaraole ning oli valmis määrust üles märkima.

,, Minu igavese kodu ehitamine algab pärast minu ringreisi egiptuses."

Kaks nädalat näis olevat napp aeg, et ettevalistus tööd lõpule viia. Kõik pidi kulgema plaanipäraselt ilma ühegi probleemideta ja takistusteta. Hanuy määrati kirjutajate rühma vanemaks, kelle valju pilgu all pidi koostatama hulk dokumente töölistest, kiviraiduritest ja tööliste ülevaatajateks. Assuani kivimurdmise karjäärist, mis asus lõunas, ülem-egiptuses, pidi algama ulatuslik basaldi vedu.
Süsi musta värvi, tugevate lihastes ihuliikmetega hobune tuiskas üle liivaluidete, ilmutamata vähimatki väsimuse märke. Ratsamik lasi hobusel end juhtida, usaldades tema teravat vaistu.

Maad valgustas täiskuu. Õhk liikus aeglaselt, pannes mõned palmisalud aeglaselt kõikuma. Mitu iibist lendas taevas, olles majesteetlikult nõtke.
Kaugelt paistis kätte Ahmose I poolt rajatud Isise tempel. See oli ainus tempel, kui polnud mitte ühtegi mees preestrit Isist teenimas. Isis keda kujutati lehmapeaga, Osirise naine ja õde ning Horose ema. Teda kummardati kui ideaalset ema ja abikaasat ning looduse ja maagia matrooni.
Kui hobune templile lähemale jõudis, tõmbas ratsanik ratsmetest ning ratsu peatas. Ta astus Isise templist sisse, annetas ohvriannina oma kullast käevõru. Lehtlas oli mõnusalt varjuline, kus päevase kuumuse eest varjualust leida. Lehtla tagumises osas asus väike paviljon, kuhu noormees istet võttis.

Templisse viivasse viiv uks avanes. Noormees tõusis püsti kui ta nägi Neferuret lähenemas.

,, Teie, printsess." pöördus noormees üliklinna poole, kes võis temaga ühe vanune olla.

,, Tulid sa üksi ja kõrvalist teed pidi?" küsis Neferure noormeest umbusklikult silmitsedes.

,, Tarbetu küsimus. Jaht tulin üksi ja kõrvalist teed pidi."

,, Regent Hatšepsuti käsul annan ma sulle edasi käsu."

,, Te ehk teate mu vaevatasu väärtust?"

,, Jah, kaks paleed Niiluse ääres Memphise lähedal kuue teenijannaga ning vakatäis kulda."

,, Mis ülesanne minule usaldatakse?" küsis Nefertaf huvitunult.

,, Nagu sinulegi on teada, lähevad Thutmosis, Satiah ja Huya ringreisile egiptuses. Sinu ülesanne on korraldada Huya surm."
Nefertaf taganes ehmunult paar sammu tagasi ning lausus väikese laua vastu põrgates.

,, Tappa kuninga-ema, tähendab mu hingele needust ja koledat surma."

,, Needusi kasutatakse musta maagiat kasutajatele. Sinuke määratakse ekuaegne pagendus. Tapa kuninga-ema ja hoia oma nahk."

,, Sinu käsk saab ideaalselt täidetud, lausus Nefertaf kummardades.
Oli õine aeg, mil Thutmosis, Huya ja Hatšepsut väikeses vastuvõtusaalis istudes üksteise vastas vitstest punutud ja sametist riidega vooderdatud toolidel. Nad lugesid ettekandeid kaebuste kohta ja preestrite nõudmisi. Need kaks olid seotud ühe probleemiga: saavutada autonoomset riigikesi. Nende nõudmised olid ületanud igasugused piirid. Pikki sajandeid olid nad tegelenud vaid usuasjadega ning riigivalitsemisest eemale hoidma. Hanuy piinlikult täpsete nimekirjade alusel sai selgeks Amoni preestrite varjalised rikkused varades, looma karjades, laialdaste maavaldustes inimtööjõus.

,, See olukord muutub juba kannatamatuks. Kui vaarao preestrite nõudmiste vastu nõrgaks jääb, tabab maad pime kaos, riigi nõrgenemine kus Maati Seadusi jalgealla trambitakse." lausus Hanuy ning keeras papüüruse rulli.

,, Ma soovitan alles hoida nende rikkused ning täita samm haaval nende õigused." võttis Hatšepsut sõna.
See ei meeldinud aga vaarao erasekretäri ja kuninglikule sandaalikandjale kes lausus ägestudes.

,, Tahad sa probleemi suurendada? See tähendab ju riigi lõhemisele kaasa."

,, Ma soovitan nende rikkused ja senised õigused alles jätta kuid välja vahetdada Amoni preestrite hierarhiat."
Et lõpetada tekkinud tüli, tõusis Thutmosis püsti ning lausus otsustavalt.

,, Ainuüksi vaarao otsustab lõplikult. Jätke mind rahule. Ma tahan rahulikult mõelda."
Thutmosis tõusis püsti ning suundus oma era magamiskambrisse. Ta istus voodile, toetas pea käte vahele ning ohkas südamest. Et värsket õhku saada, suundus ta rõdule.
Thutmosisel oli hulga ustavaid preestreid, kes sobiks Amoni preesterkondade juhiks. Aga kes?
Igat jumaluse preester konda juhtis ülempreester. Amoni preesterkonnas oli neid kolm.
Esimene Amoni preester: Hm netjer tepy en Amun. Teine amuni preester: hm netjer sen-nu en Amun. Kolmas anumi preester: hm netjer khemet-nu en Amun. Neljas amuni preester: hm netjer fed-nu en Amun.
Valik oli tal raske, kuid paigalseisu ta lubada ei saanud ega tohtinud, kui mängus oli kuningriigi auhiilgus, rikkus mida saaks kasutada kõik, rikkamatest kuni vaeseni ja et Maati Seadus püsiks igavesti au sees ja kõrgel kohal.

1. Peatükk.

hauakamber


Karnak templi mudel
**

Karnak oli avar templihoonete kompleks. Välismüüride vastas püsitsesid kümned käsitööliste töökojad, kes töötasid templi heaks, mille rikkusi preestrid jumalatele ohverdasid ning vaestele ja lihtrahvale jagasid. Karnak oli au ja uhkus kogu egiptuses, selle nomostes ning valitsetavates provintsides. See oli püha Amoni tempel Teeba linnas. Massiivsed püloonid, mis kujutasid mitmeid väravehitisi, oli tugevast liivakivist vormitud. Esimesest püloonist viis kahemeetrise pikkusega steelidega ääristatud allee teiseni püloonini, mille ees seisid roosast graniidist välja raiutud kaks teravneva tipuga obeliski, mille kullatud tipud särasid päikese valguses kaugele silmapiiri taha. Obeliskide taga seisid puust kuus lipumasti nagu laeva mastid, millel lehvisid linasest riidest valget värvi lipud kuulutasid alatist Amoni kohalolekut ning peletasid eemale deemoneid. Teise ja lolmanda pülooni vahel oli avas sammastega ääristatud siseõu. Kolmanda ja neljanda pülooni vahel katusega kaetud tagurpidi T tähe kujuline sammastega põiksaal.

Oli seitsekümmend päeva kestnud leinaaja lõpp, mil mehed ei raseerinud keha karvu, naised palmitsenud juukseid ning kandsid tagasihoidlike kleite. Thutmosis seisis Karnaki templi põhjapoolse väravate ees, ümbritsetud tosinatest ihukaitse salga sõduritest, perekõna liikmetest ning teiste vaarao ja riigi õitsengu ja hiilguse heaks töötavatest ametnikest, kes olid pärit ülikute ridadest. Iga hetk võisid pülooni väravad avaneda. Thutmosis mäletas igat kivi Kuningate Orus, kus isa oli taļe andnud meelde jäävaima õppetundi. Ta hing pitsitas leinast kuid oli piisavalt tugev, et teiste eest pisaraid peita.
Prints oli pisut üle keskmise pikkusega, tõustes teistest eakaaslastest peajagu üle. Ta oli vaid kaheteistkümne aastane, kuid väikesed kastanpruunid silmad, pisut konksus keskmise suurusega nina, kandiline lõug ning kaardus puhmas kulmud andsid talle võimuka välimuse.* Rasked pülooni väravad avanesid. Kaksteist paljaks aetud peadega kandsid pealt lahtist puust sarkofaagi, milles lebas surnud mumifitseeritud vaarao, Thutmosis II. Kuninglikule perekonnale ja õukonnale järgnes pikk rodu templi teenreid, kes kandsid kuumast ilmast hoolimata erinevaid matusetarbeid. Rongkäiku juhtis lesestunud kuninganna Hatšepsut, tema paremal käel järgnes kasupoeg prints Thutmosis ning jthtisid lahkunud kuninga muumia tema viimsesse puhkepaika. Viivuks tundis Thutmosis vihasööstu selle neetud oru vastu, mis röövis temalt isa ning määras ta üksindusse ent siis vallutas teda uuesti koha maagia, võlujõud, mis kandis enese elu, mitte surma.
Thutmosis astus esimesena Thutmosis II-e tohutusse hauakambrisse, kõige pikimasse ja sügavamasse terves orus. Kaksteist preestrit kandsid muumiat, kes asetasid Kuldsesse Kambrisse kivist sarkofaagi. Thutmosis väljus vasakpoolsest kambrist, kandes seljas pantrinahka, mida kanti matuse tseremooniates esimesest dünastiast alates. Surilinadest särki ja valget niudevööd kandev Osiriseks maskeerunud preester ulatas printsile mürritösi, kes viibutas ümber muumia, lõhnastades sulnite lõhnadega ning lausus iidset suud ja silmi avavat loitsu, et kuninga Ka saaks tähtedesse kuldse Ra laevukesega sõita, et jagada jumalustega ja esivanematega paradiisliku kohta. Mumifitseerijad olid teinud esmaklassiliku tööd. Thutmosis II nais rahulikult magavana nagu võiks iga hetk ārgata, püsti tõusta, ning võimukal häälel kõnelda. Preestrid tõstsid kivist sarkofaagile kaane, Isiseks maskeerunud preestritar viis lõpuni alkeemikutöö muutes sureliku surematuks.

Kroonimise eelõhtul medideerisid Thutmosis ja Hatšepsut Karnaki templis ühe öö, olles ilma söömata ja joomata, et puhastada oma ihu ja vaimu, et lasta Amoni pühal säral kehasse libiseda. Thutmosisel oli tunne, et ta isa hing oli kuskil lähedal ja abistab teda neil ahistavatel tundidel. See oli kergendav tunne mis aitas ees ootavale tseremooniale keskenduda. Ta adus oma saatuse ränka koormat, saades kaheteistkümne aastaselt kuningaks kellel polnud täit ettekujutust riigi valitsemisest. Kasuisa oli püüdnud Thutmosis II käsul hakata ainsast pojast õiglane Maati Seadust armastav kuningaks õpetama. Kas Maati Seaduse armastusest ja jumala õigest teenimisest piisas? Ilmselt miue. Thutmosis istus trooni platvormi viimasel astmel, suletud silmadega, et olla piisavalt lähedal jumalatele, et kuulda nende õpetusi ja noomitusi.

Koidiku saabudes astus Amoni teine preester Hatšepsuti ette. Ta samm oli mõõdetud ja aeglane. Ta möödus pikale kepile toetudes läbi hämmastunud õukonna, kes ta ees kõrvale tõmbusid. Amoni preester oli riietunud lihtsasse pikka kleidi sarnasesse särki, mis ulatus kuni pahkluudeni. Ta nägu ja keha oli sügavatest kortsudest küntud, kuid rüht sirge, silma nägemine ja kuulmine üheksakümne kaheksa aastaselt tavatult terav. Ta peatus Hatšepsuti ees ning lausus.

..Järgne mulle, kuninglik naine."

Hämmastunult astus Hatšepsut üle kinnise templi läve, kuhu oli õigus siseneda preestrinnadel, preestritel ning vaaraol koos kuningliku abikaasaga. Hatšepsut adus ees ootava rituaali sügavmõttelisust ja iidsust. Ta järgnes teejuhile, kes suundus templi vasakpoolsesse ossa. Oma üllatuseks märkas Hatšepsut kuidas kasupoeg parempoolsesse ossa sisenes ning kuulis kuidas seedripuust uks tümisedes kinni vajus.

Salajastes unelmates ihkas Hatšepsut troonile pürgida kui vaarao, et läbi suruda enese visioone, uskudes, et tema valitsemisaeg ajalooliseks muutub, lõpetada iganenud kultused, asendamaks võimule üks ainus jumalus ning tõsta tähtsamaks üks ainus preestrite kildkond. Kuninglik naine oli kolmekümne seitsme aastane, lüheldast kasvu ja kõhna. Ta pikk sale nina oli pisut proportsioonist väljas, nägu ovaalselt munajas mil ta lõug teravnes. Ta oli hoopis teise iseloomuga kuningliku abikaasa Maiherpra kõrval. Ta südand valitses auahnus ning kõrkus mida seltskonna daamid kartsid. Teejuht seadis Hatšepsuti kahe jämeda samba vahele seisma. Need kaks sammast oli üleni pühade loitsude tekstiga kaetud mis suutis tagada Amoni kohaloleku. Kuninglik naine seisis näoga keskmise kabeli poole, kus valitses sünge hämarus. Kabelis kostus sügav hääl- Hapusenebi hääl.

,, Kes sa oled?"

,, Mu nimi on Hnumetamon Hatšepsut, vaarao Thutmosis II teine abikaasa."

,, Selles salajases paigas kus elab varjatud jumal Amon, kuhu ilmalapsed ei pääse, pühitseme me oma esivanema ja meie dünastia rajaja Ahmes I kohalolu. Tema kuju elab siin seintele jäädvustatuna igavesti. Kas sa võtad enda hoolde tema kultuse iga päevase loomise ja austamise?"

,, Võtan." vastas Hatšepsut hämmastunult.

,, Praegu olen ma varjatud jumal Amon. Tule minu juurde, mu tütar."

Kabelis süttisid kümned tõrvikud ja kuldsed söepannid mis seisid seinte äärtes kolmel pikal jalal. Troonil istus Amoni ülempreester Hapuseneb, kandes peas Amoni krooni, mida tähistasid kaks kõrget sulge. Segaduses naine ei suutnud kujutadagi, et müüt mille tähenduslikus tuli ilmsiks vaid templite salapäras, sel moel sõna ja pilt lihavaks saab. Ta põlvitas hardalt olendi ette maha, adudes, et troonil istuv oli midagi palju enamat kui Amoni esimene ja ülempreester.
,, Mu Amoni armastatud tütar," lausus Hapuseneb iidset pöördumist: ,, vöta minult vastu valgus."
Hapuseneb asetas käed põlvitava Hatšepsuti pea peale. Sedamaid tundis kuninglik naine mingit kosutavat lembet soojust, pinge ja erutus kadusid, andes mbd senitundmatule energiale, mis tungis viivmse ihurakuni.
Vaikus laskus põiksaali, kui Hapuseneb ilmus templi väiksema pülooni ette, paremal käel Hatšepsut, kelle laupa vöötas kuldne diadeem. Ankhetsut, Hatšepsuti vanim tütar võpatas halvast üllatusest, kui laubal regendi peaehet nägi. See pidi olema mingine eksitus, meeletus. Hatšepsut pidi saama vaaraoks. Ta käed tõmbusid kramplikult rusikasse ning mõne hetke pärast ka higiseks.
,, Surnud kuninga määruse järgi tõstan tema, Hnumetamun Hatšepsuti regendina troonile. Siitpeale osaleb ta kõikide otsuste langetamises. Ta asub võitlusse nii sise-, kui välisvaenlastega. Ta kohus on ausse seada ja hoida Maati Seaduse, kaitstes nõrka tugeva eest. Nii on see määratud, nii peab see olema." lausus Hapuseneb sügaval häälel.
Hapuseneb tõstis parema käe mis hoidis kuldset ureust, kobra kujutise, mille pölev hingus hävitab nähtavaid ja nähtamatuid vaenlasi ning kinnitas selle kuldse diadeemi külge.
Kui päike poolele taevalaotusele jõudis, seisid pistrikumaski ja teine iibisemaski kandvat preestrit Thutmosise mõlemale käele, sümboliseerides jumalaid Horost, kuningavõimu käitsjat ja Thoti, hieroglüüfide loojat ja elustajat. Preestrid tõstsid kõrged kannud printsi pea kohale, kallasid peenikeste tilade kaudu lõhnastatud vett, et puhastada teda maisest inimloomusest. Siis vormisid nad aeglaselt masseerides ta jumalate näoliseks, võides teda pealaest jalatallani üheksa erineva salvega. See avas printsi kehas viimse kui raku ning andsid vapustava energiaga teistest inimestest erineva reaalsustaju.
Riietamine vastas uuele, ainukordsele olemusele. Preestrid panid ülle valget kullatikanditega niudevöö, mis oli ajast aega muutumatu algupärasena püsinud ning riputasid vasakule vöökohale põlvini ulatuva meisterlikult pargitud sõnnisaba, kuninga võimu tähise.
Printsile meenus kohutav vastasseis hiiglasliku sõnniga, mille abil oli isa Thutmosis II sundinud julgust proovile panema. Nüüdsest kehastas prints ise seda jõudu ja pidi sellest hetkest alates seda jõudu kasutama oskuslikult.
Kolm rituaalimeistrit ehtisid Horoseks ja Thotiks kehastanud preestri range pikgu all Thutmosise kaela seitsmerealist värvilistest helmestest keega. Asetasid ta õlavartele ja randmetele vasksed käevõrud ning kängitsesid ta jalad valgetesse nahksandaalidesse. Viimaks ulatasid nad talle valge uhmrinuia kujulise saua, millega vaenlasi maha lüüa ja pimedust valguseks muuta ning sidusid ta otsmiku ümber kuldse paela, mille nimi Sia tähendas Vaistliku Loomust.
,, Kas sa nõustud tuleprooviga?" küsis Horosemaski kandev preester.
,, Nõustun.".
Horos ja Thot võtsid Thutmosisel kätest kinni ja juhatasid ta teise saali. Troonil lebasid kaks krooni ning neid kaitses jumal Sethiks maskeeritud preester. Thot tõmbus korraga aupaklikult kummardades kõrvale, sellal kui Horos ja Seth teineteist vennalikult embasid. Igipõlisest vaenust hoolimata pidid nad ühinema samas jumalikus olendis - vaaraos. Horos tõstis üles Alam-Egiptuse punase krooni, mis meenutas spiraaliga tipnevat uhmrit ning asetas selle Thutmosise pähe, seejärel pani Seth selle peale Ülem-Egiptuse valge krooni, mille ovaalne kuju sarnanes ülaosas lillesibulaga.
,, Kaks võimu on sinus ühinenud," kuulutas Thot.: ,, sina valitsdd musta maad ja punas mbd ning ühendad need, sina oled lõuna kõrkjapuhm ja põhja mesitaru, sina paned mõlemad maad haljendama."
,, Sina üksi võid kahele kroonile läheneda," teatas Sethimaski kandev preester: ,, nendesse kätketud välk surmab iga usurpaatori."
Horos ulatas vaaraole kaks valitsuskeppi. Esimene oli ohvriandide pühitsemiseks ning kandis nime Maagia. Teine kujutas ennast väikest karjasekeppi ning kandis nime Võimuvald, mis pidi rahvast kooshoidma.
,, On tulnud aeg end ilmutada kogt jumalikus hiilguses" lausus Thot.
Seth ja Thot võtsid koha vastse vaarao kummalegi käele, juhatasid valitseja salajastest ruumidest valja avarasse siseõue, kuhu oli Karnaki müüride vahele kogunenud ülikud ja õukond. Baldahiiniga kaetud laval oli kullatud puust troon, küllaltki mõõduka ja tagasihoidliku välimusega. Kui Thutmosis kahe preestri saatel kolmanda pülooni ette astus, lähenes Huya, surnud vaarao teine kuninglik abikaasa kasupoja ette ja kummardas lausudes.
,, Tõusku Teie Majesteet justkui vastne päike ja asugu kohale elavate troonil."
Thutmosist vapustas aupaklikkus, millega kohtles teda Huya.
,, Siin on jumalate testament, mille Thutmosis II sulle pärandas." lausus Huya: ,, see annab seadusliku võimu nagu andis kord temale ja annab ka sinu järglastele."
Huya ulatas vaaraole nahktoru esmaklassilise papüürusega, mis oli tsivilisatsiooni koidikul Thoti käega kirja pandud, ja nimetas vaarao Egiptuse pärijaks.
,, Need on sinu neli nime," kuulutas kuninganna-ema selgel ja väärikal häälel: ,, Jumal Thot On Sinus Sündinud; Maati Seaduse Armastatu; Jääv On Ra Taasteke; Valguse Poeg, Thutmosis III."
Huya sõnu võeti vastu täielikus vaikuses. Isegi Ankhetsut unustas oma auahnuse ja vina, alludes hetke lummale.
,, Mõlemat Maad valitseb kuninglik paar," lausus Huya, jätkates iidset rituaalset tseremooniat: ,, astu ette Satiah, tule vaarao kõrvale."
Tagasihoidlikult läbipaistvasse võrkkleiti rõivastatud Satiah oli üllatunud, kui kuulis Huya suust oma nime. Ta kohmetus vältas vaid lühikese hetke, kui ta Thutmosise, oma armastatu poole vaatas, tundis ta eneses jumalikku energiat, et vastu pidada. Ta astus vaarao kõrvale paremale käele ning allus pühalikule tseremooniale mis oli ühtlasi ka pulmatseremoonia.
,, Satiah, sinust saab Thutmosis III-nda armastatud suursugune kuninglik abikaasa. Sa oled abielus ka Egiptusega. Sa pead armastama Mõlemat Mbd rohkem kui iseennast" lausus Huya.
Pühalikust riitusest hoolimata oli Thutmosis oma noore naise ilust nii liigutatud, et oleks tahtnud teda oma käte vahele võtta ning pehmelt huultele suudelda. Pikka linasesse võrkkleiti rüütatuna, kullast neljarealisest kaelakee kaelas, ametüstkõrvarõngaste ja jaspisest käevõrudega ehituna vaatas Satiah varaole otsa ja kordar iidseid sõnu.
,, Ma tunnustan Horost ja Sethi, kes ühendatud samas isiksuses. Lauldes lausun sinu nime, vaarao, sa oled eilne, tänane ja homne päev. Sinu sõna annab mulle elu, ma hoian sinust eemale kurja ja hädaohu."
,, Ma tunnustan sind kui Mõlema Maa ja kõikide nurkade valitsejannat. Sinu õrnus on lõputu, sa oled jumalatele meelepärane. Sa oled jumala ema ja abikaasa, naine, keda ma armastan."
Thutmosis võttis Huya käest kõrge kirevates toonides sulega krooni, asetas selle Satiahile pähe, kuulutades sellise žestiga teda suursuguseks kuninglikuks abikaasaks, et valitseda temaga kahekesi. Otsemaid töusis kümnete tuhandete suust vaimustatud juubeldusi, mis tervitas lapsvaaraod troonile sel kolmandal kevadkuu üheteistkümnendal päeval.

Sissejuhatus

Hatshepsut muumia.


Thutmosis III muumia.

Jutustus räägib Vana-Egiptuse ühest suuremast vaaraost Thumosis III st. Ta tee isa poolt pärandatud riigi valitsejaks polnud kerge. Ta oli küll pärast isa surma valitseja, tõsi küll ainult nime pidi, ega polnud võimu. Regent hõivas tasapisi vandenõude kaudu kahe maa: Ülem- ja Alam egiptuse trooni. Kas Thutmosisel jätkub jumalate ja armastatud naise maagiast, et saada isa poolt pärandatud troonile? Seda saad teada kui loed mu jutustust.

###

Tegemist on biograafilise ajaloolise teosega. Tõsi asi on aga see, et Thutmosise elust ja valitsemisest ei ole tervikliku pilti. On küll steelid ja säilinud mõni hinnaline papüürus. Aga minule sellest piisab, et hoida teatud suunda. Teine tähtsam tõsi asi on aga see, et jutustus on ka analüüsiv, mis tähendab aga seda, et ma olen püüdnud täita lünki. See pole just kergete killast.
Kolmas asi on see, et teos on ka õpetliku suunaga, vana egiptuse arheoloogias, vabameelsast seksuaalsust, jumalatest, antiik ajale omane poliitika, mumifitseerimisest, arhailisest seisustest ja vana egiptuse elust.